Lasse Lønnebotn „Vendade vägi“ (Tänapäev, 2022) “Edu seisneb julguses olla parim.” – Johannes Thingnes Bø Enne kõnealuse raamatuni jõudmist pean rääkima väikese eelloo. Kui ma mõned aastad tagasi laskesuusatamist jälgima hakkasin, ei olnud selle kohta erialast kirjandust eesti keeles ilmunud praktiliselt mitte midagi. Ka ingliskeelsena oli seda raske leida. Mäletan, kuidas ma terve interneti pahupidi pöörasin, et…
Read more
Nonii, seekord oleks ma nagu päris hea maratoni jooksnud. See raamat on väga hästi kirjutatud ja ma soovitan seda kõigile, kes ise ka jooksmise vastu huvi tunnevad, sellega kas alles alustavad või juba kogenud jooksjad on. Sõnaga – kõigile jooksjatele.
Miks ma varem ei teadnud, et selline raamat on olemas? Samas — kust ma oleks pidanudki teadma, kui seda isegi Goodreadsis polnud, olgugi et see ilmus juba 11 aastat tagasi.
Ma ei teadnud motokrossist varem suurt midagi, liiatigi polnud ma liiga hästi Leoki karjääri ja tegemistega kursis. Õnneks ma tundmatut vett (või muda, hehe) ei pelga ja võtsin raamatu, heade soovitustega, huviga ette.
Juunis lugesin 7 raamatut. Ometigi ei tunne ma, et ma oleksin loetud seitsmega rahul. Miks? Kas sellepärast, et mais lugesin 10? Võibolla.
Mina ja sportlaste biograafiad oleme nagu sukk ja saabas. Tundsin, et vajan praegu ekstra inspiratsiooni ja motivatsiooni. Tean, et neist raamatuist saan seda alati. Olin Petter Northugi lugu juba ammu lugeda tahtnud, ehkki ma pole ei suur murdmaasuusatamise ega Northugi fänn (enam kaua aega) olnud. Aga sport on sport!
Selle raamatu lugemine oli tõeline maratonijooks, ütleks ma, kui ma oleks maratoni jooksnud. Lootsin sealt leida inspiratsiooni ja motivatsiooni jooksmisega jätkamiseks, aga õppisin hoopis, kuidas lugeda lõpuni raamat, mida iga reaga üha rohkem vihkad.