Lasse Lønnebotn „Vendade vägi“ (Tänapäev, 2022)

“Edu seisneb julguses olla parim.” – Johannes Thingnes Bø

Enne kõnealuse raamatuni jõudmist pean rääkima väikese eelloo. Kui ma mõned aastad tagasi laskesuusatamist jälgima hakkasin, ei olnud selle kohta erialast kirjandust eesti keeles ilmunud praktiliselt mitte midagi. Ka ingliskeelsena oli seda raske leida. Mäletan, kuidas ma terve interneti pahupidi pöörasin, et Fourcade’i raamatut kasvõi ingliskeelsena leida (oli aeg, kus arvasin, et äkki prooviks seda saksakeelsena lugeda, mis siis, et mu saksa keel pole kaugeltki nii hea, et selles raamatuid lugeda. Vist?)

Kõik aga muutus umbes täpselt aasta tagasi, kui eestikeelsena ilmus Martin Fourcade’i biograafia „Unistus kullast ja lumest“.  Ma ei suuda kirjeldada oma rõõmu ja kiirust, millega poodi tormasin. Kahjuks pidin selles tõlkes pisut pettuma, paljud erialaterminid olid ikka väga mööda tõlgitud ja see rikkus pisut lugemiselamust. Möödunud kevadel ilmus esimene originaalsisuga raamat laskesuusatamisest – „Biatlon A&O. Ükski märk ei jää üles“, mis mul siiani veel mingitel põhjustel pooleli on. 

Ja nüüd siis kolmas – „Vendade vägi“ ehk laskesuusatajatest vendade Tarjei ja Johannese lugu. Ma ei tea, kas seepärast, et emotsioon on värske, aga see on tõesti ilmselt parim spordibiograafia, mida ma lugenud olen. Tabasin end korduvalt mõttelt, et need on täpselt need kirjeldused, mille järele ma janunenud olen. Maitse asi ilmselt, eks? 

Selles oli omajagu kirjeldusi, tausta, fakte ja emotsioone. Neist viimane meeldis mulle kõige rohkem. Sellest saati, kui laskesuusatamist vaatama hakkasin, olen mõelnud, et kuidas nad küll seda suudavad – just eriti emotsionaalselt. Sest see on nii raske! Johannes kirjeldab raamatus, kuidas murdmaasuusataja Martin Johnsrud Sundby ütles Tarjeile, et tema ei suudaks küll kunagi laskesuusatamises võistelda, sest see tundub nii masendav – annab endast parima, aga ikka ei saa seda, mille oled ära teeninud. Et see on umbes sama, kui murdmaasuusatamises juhtida 30 km sõitu ja korraga peaksid kaheks minutiks rajale seisma jääma ning vaatama, kuidas kõik sinust mööda sõidavad. 

Vot, see on hea point! Laskesuusatajad elavad kogu aeg, lask lasu järel uuesti kas õnnestumist või feilimist läbi. Iga sõit võib lõppetada katastroofiga. Noh, ma võrdleks seda pisut ralliga, kus samamoodi võib seis ettearvamatult muutuda (näiteks rehvipurunemisega). Ma olengi laskesuusatamist tihti ralliga võrrelnud – see on nagu ralli suuskadel – sama põnev ja ettearvamatu. 

“Niisugune see laskesuusatamine on.

Fantastiline spordiala pealtvaatajate jaoks.

Kohutav spordiala sportlaste jaoks.” – Johannes Thingnes Bø

See ei ole küll ülemäära sügav ja keeruline raamat, sest ikkagi – mehed. Minu meelest Johannese kirjeldused on pisut detailsemad ja analüüsivamad, olgugi et tema on see, kes treeningpäevikut ei pea ja pulsikellaga ei treeni. Ma olen enda tervisesportlase teekonnale üritanud neist raamatutest alati midagi kaasa võtta. Siit võtan ehk selle mõtte, et treeni enesetunde järgi – kvantiteet ehk see, kes kõige kõvemini treenib, ei ole alati edu võti. Mis on muidugi hästi paradoksaalne mõte mu jaoks. Johannes tõesti kirjeldab, et ta treenib praegusel ajal suhteliselt vähe. Ja kirjeldused sellest, kuidas ta pärast isaks saamist ja mõningast pausi tagasi tuli ja kohe võitis, suhteliselt nullilähedase treeningu pealt… mõneti inspireeriv, teisalt frustreeriv, eks. Muidugi on mündil alati kaks poolt ja neil meestel on geeniloteriiga ka palju vedanud. 

Vendlus. Mul endal ühtki õde ega venda pole, seega ma väga täpselt ei oska lubada, et tean, millest nad räägivad. Aga see vendluse vägi, jõud, nagu nad ise korduvalt ütlevad – miski ei ole suurem ja ilusam venna võidust. Muidugi tahab kumbki eelkõige ise võita, aga nad siiralt oskavad teineteise võitudest rõõmu tunda, oma pisaraid tagasi hoides…

Üks mõte, mis mind ka spordi kontekstist väljapoole mõtlema pani:

“Minu kogemus ütleb, et need, kes julgevad usaldada iseend ja oma arvamust, saavutavad enamat.” – Tarjei Bø

Meie ümber on alati neid, kes tahavad meile head nõu anda, isegi kui me seda ei küsi. Tuleb tuttav ette, eks? Aga edukas olemiseks on vaja enda arvamust, plaani, hoiakuid. 

Minu soovitus – kes iialgi laskesuusatamist vaadanud pole, ma tõsiselt soovitan seda teha. Ja siis seda raamatut lugeda, sest see on tõsiselt tore spordiraamat. 

„Miski pole toredam kui spordis õnnestuda.” – Johannes Thingnes Bø