#55 Alexandra Heminsley “Kuidas minust sai jooksja”

#55 Alexandra Heminsley “Kuidas minust sai jooksja”

Alexandra Heminsley “Kuidas minust sai jooksja”

Alexandra Heminsley “Kuidas minust sai jooksja” (Petrone Print, 2016)

Mul on uus suhe. Jooksmisega. Ma pole kunagi olnud teab mis jooksja (loe: üldse mitte, kooliajal olin pikamaajooksust migreeni tõttu vabastatud), seepärast on mind viimasel ajal kõiksugu jooksu ja jooksjate teemalised raamatud eriti köitnud. Mäletate seda jooksu-raamatut? Mille lugemine oli nagu halva maratoni jooksmine. 

Nonii, seekord oleks ma nagu päris hea maratoni jooksnud. See raamat on väga hästi kirjutatud ja ma soovitan seda kõigile, kes ise ka jooksmise vastu huvi tunnevad, sellega kas alles alustavad või juba kogenud jooksjad on. Sõnaga – kõigile jooksjatele. 

Algajatele nagu mina, pakub see rohkesti mõtteainet, uut infot, inspiratsiooni, tuge ja motivatsiooni. Küsisin endalt seda lugedes kordi ja kordi, et aga miks mina jooksen? Tõttöelda olin ma selle lugemise ajal oma senini sügavaimas jooksja-kriisis, kui üritasin oma esimest 10 kilomeetrit joosta (mille ma peaaegu küll ära tegin, aga mis hinnaga – loomulikult migreeni). Seega andis see mulle palju jõudu ja motivatsiooni, et kõik polegi alati lihtne, aga sellegipoolest on ühel päeval täiesti okei maratoni joosta. 

Lisaks sellele info virvarrile on see väga hästi kirjutatud, aga selle üle ma väga pikalt ei imestanud – Miss Heminsley on ajakirjanik. Mitte et see nagu aamen kirikus olema peaks – see oli üks mõnusalt emotsionaalne ja (enese)irooniline kirjatükk. Aus ja otsekohene. Terav. Tempokas. 

Samamoodi oli tõlge päris hea. Mõne koha peal veidi kergitasin kulme, mis aga polnud nii naljakad, et kirja panna. Ei midagi sellist nagu eelmises loetud jooksuraamatus. Lihtsalt mingid sõnavalikud, mis minu jaoks lugemisrütmi lõhkusid, mis on tegelikult küllaltki subjektiivne. 

Kui oled õppinud, et jooksmine ei seisne võimatute piiride lõhkumises, ja oled aru saanud, et neid piire pole tegelikult kunagi olnudki, võid selle teadmise üle kanda kõigele.

Jah, see oli üks paganama hea raamat ja veel toredam on, et sellel nii mõnigi järg sama autori sulest. Soovitan soojalt kõigile jooksusõpradele!

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *