November 2020 – kuu kokkuvõte
Üle pika aja üks kuu kokkuvõtete postitus – vau-vau! Alustasin seda tegelikult Instagrami postitusena, aga kirjutades sain aru, et mõtteid on väga palju. Milleks siis neid kärpida, kui mul on siin üks tore raamatujuttude pesa. Läksime siis!
See oli muuhulgas salalugemiste kuu. Kuu alguses otsustasime tööl lehetoimetuses, et paneme kokku detsembrikuusse hunniku raamatusoovitusi, mis jõuludeks kinkida passiks. Mõeldud, tehtud. Tellisime kirjastustelt meelepärased raamatud ja muudkui lugesime! Muidugi ega see raamatute väljavalimine teab mis kerge polnud, sest püüdsime arvestada võimalikult paljude sihtrühmadega ja ka seda, et kõik raamatud ühest kirjastusest ei tuleks. Spetsiaalselt lehe jaoks loetud *-ga.
Novembri raamatud
Leili Andre „Lumeliiliad“ – leidsin selle luulekogu Saare-kodust riiuleid-sahtleid koristades. Ilus lugemine! Ma olen ikka mõelnud, et ühe luulekogu võiks ju kuus ikka lugeda, eriti kuna ma ei ole suurematsorti luulelugeja ja sestap ei oskagi selle kohta midagi eriti kirjutada.
Rain Siemer „Mõnusad mõistulood“ – kui tundub, et tuju ei ole päris see, elu näib ebaõiglane või lihtsalt päris täpselt ei tea, millist raamatut lugeda, siis mõnusate mõistulugude raamat on see, mis järjele aitab. Mõistulood pakuvad mõtteainest, need on humoorikad, südamlikud ja mitmetahulised ning suudavad kõnetada väga erineva vanuse ja taustaga lugejaid.
Aeg-ajalt elu üle mõtisklemist vajame ju kõik – lihtsalt ava suvalisest kohast ja tunneta seda väge!
Aitäh raamatu eest, armas Dea!
Tove Jansson „Muumipapa memuaarid“ * – muumid, oh muumid. Kuna minu soovitada jäi lasteraamat, siis otsustasin, et muudan selle veidi universaalsemaks. Muumilood on midagi igaühele – nii lastele kui täiskasvanutele. Kirjastus Hea Lugu on viimaste aastate jooksul välja andnud kõik muumilood uues kuues. Lugegem!
Ruuben Kaalep “Litoriinamere loits & teisi luuletusi” – novot kus üllatuspomm, eks? Silmasin seda raamatukogus ja huvi pärast mõtlesin, et teades autori värvikust, siis.. teate, ei olnudki üldse nii hull! Päris naljakas kohe kohati. Ma väga soovitan mööda vaadata mingitest eelarvamustest ja ikkagi lugeda ka midagi, mida lugemisnimekirjas pole!
Michelle Marly “Mademoiselle Coco ja armastuse parfüüm” * – kaunis ja südamlik lugu preili Coco Chaneli kuulsaima No 5 parfüümi loomisest. Kindla peale kohustuslik lugemine kõigile moehuvilistele, aga ka lihtsalt kauneid tundeküllaseid romaane armastavale lugejale. Sest armastust, tunnetest nõretavaid seiku ja kirjeldusi on selles raamatus kuhjaga.
Autor ütleb, et tema romaan ei pretendeeri küll ainsa tõe avastamisele ehk tegemist ei ole biograafilise jutustuse, vaid romaaniga, ent avaldab lootust, et ajalugu on loodetavasti nii tõelähedane kui võimalik. Pikemalt kirjutasin siin.
Priit Kuusk „Laevakokk Wend“ * – vot see oli paras üllatus! Usaldasin kolleegi kokaraamatu soovitusega ja novot, mis ma siis arvasin, et see ongi selline rohkem kokaraamat. Aga ei, ma nimetaks seda pigem toiduseiklusraamatuks. Mul on selle kohta nii palju mõtteid ja emotsioone, et ma endiselt püüan end kokku võtta, et sellest pikemalt kirjutada.
Seniks tsiteerin end lehest: „Toiduseiklusraamat, mis passib hästi lugemiseks neile, kes oskavad lugu pidada nii heast toidust kui ka reisimisest. Lugu räägib sellest, kuidas Priit Kuusk alias Wend purjetas neli kuud jahtlaeval Admiral Bellingshausen ja töötas seal täiskohaga laevakokana. Siit leiab nii põnevaid reisilugusid kui ka retsepte, mida Wend oma reisi ajal meeskonnale kokkas.
Sealhulgas kirsiks tordil on jäätmemajanduse teema ehk kuidas eimillestki, jääkidest süüa teha. Pärast seda vaatate kindlasti oma külmiku sisu ja nädalamenüü kriitilise pilguga üle!“
Loe ka teisi kokkuvõtteid: