Tekstivõlur

Heelia Sillamaa “Ammuu” (BREEZE EVENTS, 2022)

Mõtlesin pikalt, mida kirjutada raamatu kohta, mida kõik juba niikuinii teavad (ja lugeda tahavad)? Minu eesmärk pole kunagi olnud olla hästi asjatundlik kirjanduskriitik, vaid lihtsalt inimlikult muljetada ja soovitada loetut. Siis aga tabasin end healt mõttelt – just inimlik soovitus! Teate ju küll seda bestsellerite tihtipeale pigem needust? Et kõik kiidavad ja siis ei teagi, kas tasub lugeda… Ma ütlen kohe selle raamatu kohta ära, et tasub küll! Tsiteerin Heeliat ennast:

„“Ammuu” toob lugejateni ühe tõestisündinud armastusloo. Kahest võõrast – kangest mulgist ja jäärapäisest hiidlasest, kellele andis saatus vaid kümme kuud, et luua tiim, kes suudaks üksmeelselt hoolitseda uue elu eest.“

Esiteks oli pisut kummaline asuda lugema raamatut, mille autor on kusagil siinsamas, kelle lugu sa oled jälginud ja lahti rullumas näinud juba mõnda aega. Sellegipoolest (või selle tõttu?) oli mul sellele vaja kohe ja praegu küüned taha saada, kui Heelia teatas, et raamatu kirjutas. Tormasin juba järgmisel päeval poodi, aga ootamatult tabanud migreeni tõttu ei saanud ma seda normaalsel õhtusel ajal lugeda, vaid alustasin vastu uneaega.. ja varastasin uneaega kuni kella poole 2ni öösel! Ütleb nii mõndagi? Võiksin vist kirjutamise juba siin lõpetada.

Samastumismoment

Tegelikult… oli see lugu lihtsalt nii kaasahaarav, aus, ehe, siiras ja päris. Kuigi mul lapsi pole, kihlatud ka mitte, siis teatud baasemotsioonid ja mõtted on ikkagi need, millega saab igaüks samastuda. Näiteks ei kujutaks ma praegu end tagasi Saaremaale kolimast.. aga samas – armastuse nimel, kuhu iganes, eks?

Mul on hea meel, et Heelia sellise loo kirja pani. Mul on hea meel, et meie põlvkond saab ja julgeb rääkida ausalt ja otse sellistel teemadel. Nõudis kindlasti palju julgust. Seda tuleb tunnustada!

Lisaks kõigele on raamat hästi, vabalt ja humoorikalt kirjutatud, aga see mind ei üllatanud, teades autori varasemaid kirjutusi.

PS! Kui raamat läbi loetud, sobib see hästi ka sisustuselemendiks – mina igatahes otsin sellele kodus küll aukoha (sest raamaturiiul on ka nagunii ääreni täis). Must-valged skandinaaviastiilis kodus on ju nagunii ikka moes?

PS2! Aga seda ainult siis, kui raamat ikka päriselt ilusti läbi loetud on, riiulisse niisama seisma jätta ei tohi!

Kas soovitan?

Jah, soovitan! Lugege ja mõelge natuke omaenda elu üle ka! Ja ka selle üle, kas olete ehk asjata kellelegi hinnanguid andnud? Teadmata taustalugu. Meil igaühel on oma lugu – Heelia lugu oli selline.

Tahaks lõpetuseks öelda, et jään Heelia sulest raamatu järge ootama, aga tegelikult ma pigem ikkagi loodan, et tema ja ta pere jaoks elu nii tormiline enam pole ja uut sarnast materjali toota pole vaja. Aga jään ootama, et need seal raamatus välja käidud soovid ikka täituks!

Aga Heelia, kuna sul tuleb see kirjutamine õige hästi välja, jään hoopis ilukirjanduslikku materjali ootama!

Raamatuga saate tutvuda ja soetada siit.