Suvelugemine: juuli 2020 – kuu kokkuvõte
Juuli oli väga mõnus lugemiskuu. Seda päris mitmel põhjusel. Esiteks see, et sündis uus rekord – 11 raamatut kuus. Ja ühtlasi kuu 10. raamatuga jõudsin aasta 50. raamatu tähiseni.
Raamatujutud
#50 David Levithan „Armastuse sõnaraamat“
Põnev, kuidas mõned raamatud rändavad. Pärast oma nappi arvustust käesolevale Goodreadsis – „Nii ilus, nii aus, samas lihtne. Nii teistsugune — nii põnevas vormis romaan.“
#44 Eia Uus “Tüdrukune”
Mõtlesin pikalt, kas ja mida sellest kirjutada. Alustan siis algusest. Ma olin üsna pikalt skeptiline, kas ma tahan seda lugeda. Või – kas ma julgen. Seda on nii palju kiidetud, seda on nii palju haibitud, selle arvustuses on kasutatud suuri sõnu nagu „missioon“, „kohustuslik kirjandus“ jms
#47 Jaana Maling „Leok. Tanel Leok“ | Estonian Expressi lugu
Ma ei teadnud motokrossist varem suurt midagi, liiatigi polnud ma liiga hästi Leoki karjääri ja tegemistega kursis. Õnneks ma tundmatut vett (või muda, hehe) ei pelga ja võtsin raamatu, heade soovitustega, huviga ette.
#46 Alex Michaelides „Vaikiv patsient“
Jälle üks menuk, jälle üks palju kiidetud raamat. Raamat jõudis minuni Helena soojade lugemissoovitustega hästi õigel ajal – olingi just soovinud mõnda põnevikku vahelduseks lugeda.
#41 Stephanie Danler „Magusmõrkjas“
See raamat köitis mind esiti oma imeilusa kaanepildiga (need Postimehe kirjastuse raamatud on nii-ii ilusad!). Seejärel sisukirjeldusega.
Suvelugemine: juuni 2020 – kuu kokkuvõte
Juunis lugesin 7 raamatut. Ometigi ei tunne ma, et ma oleksin loetud seitsmega rahul. Miks? Kas sellepärast, et mais lugesin 10? Võibolla.
#37 Petter Northug „Minu lugu“
Mina ja sportlaste biograafiad oleme nagu sukk ja saabas. Tundsin, et vajan praegu ekstra inspiratsiooni ja motivatsiooni. Tean, et neist raamatuist saan seda alati. Olin Petter Northugi lugu juba ammu lugeda tahtnud, ehkki ma pole ei suur murdmaasuusatamise ega Northugi fänn (enam kaua aega) olnud. Aga sport on sport!
#36 Mari Sinila “Jalgpalluri naine. Luksuslik aasta Itaalias”
Ma poleks ealeski arvanud, et leian end siit neid ridu kirjutamas selle raamatu kohta. Aga teate mis? Ma isegi soovitan seda raamatut lugeda! Ma pole ammu midagi nii eelarvamustest ja hinnangutest kubisevat lugenud.
#34 Delia Owens “Kus laulavad langustid”
„Kus laulavad langustid“ suutis mind aga võluda juba alates umbes kahekümnendast leheküljest. Võluv ongi selle raamatu iseloomustamiseks vast kõige adekvaatsem omadussõna. See on lihtsalt uskumatult ilus ja emotsionaalne lugu Paduratüdruk Kyast.
Et loetu ei jääks lihtsalt numbriteks raamaturiiulis.