Mul on üks vana võlg tasuda. Eelmine aasta samaks ajaks olin maa lugenud 40 raamatut (täna samal ajal on skoor 11). 40, seda ikka on… natuke? Kokku lugesin 2020. aastal 73 raamatut, mis teeb keskmiselt 6,1 raamatut kuus. Mu eesmärk oli lugeda vähemalt 5 raamatut kuus ja enamik aastast see ka õnnestus. Kõige vähem lugesin…
Read more
Üle pika aja üks kuu kokkuvõtete postitus – vau-vau! Alustasin seda tegelikult Instagrami postitusena, aga kirjutades sain aru, et mõtteid on väga palju.
Seesuguste Suurte Raamatutega on alati veidi see hirm, et kas see siis päriselt ka nii hea on. Või et kas see suudab kuidagi mind ka puudutada?
Taaskord saan alustada arvustust sõnadega „oh kuidas ma ei jõua ära imestada, kuidas see raamat mu riiulis aastaid seisnud on.“
Oh kuidas ma ka ei püüaks, ei jõua ma ära imestada, et ma seda veel lugenud polnud.
Nonii, seekord oleks ma nagu päris hea maratoni jooksnud. See raamat on väga hästi kirjutatud ja ma soovitan seda kõigile, kes ise ka jooksmise vastu huvi tunnevad, sellega kas alles alustavad või juba kogenud jooksjad on. Sõnaga – kõigile jooksjatele.
Miks ma varem ei teadnud, et selline raamat on olemas? Samas — kust ma oleks pidanudki teadma, kui seda isegi Goodreadsis polnud, olgugi et see ilmus juba 11 aastat tagasi.
Juuli oli väga mõnus lugemiskuu. Seda päris mitmel põhjusel. Esiteks see, et sündis uus rekord – 11 raamatut kuus. Ja ühtlasi kuu 10. raamatuga jõudsin aasta 50. raamatu tähiseni.
Põnev, kuidas mõned raamatud rändavad. Pärast oma nappi arvustust käesolevale Goodreadsis – „Nii ilus, nii aus, samas lihtne. Nii teistsugune — nii põnevas vormis romaan.“
Mõtlesin pikalt, kas ja mida sellest kirjutada. Alustan siis algusest. Ma olin üsna pikalt skeptiline, kas ma tahan seda lugeda. Või – kas ma julgen. Seda on nii palju kiidetud, seda on nii palju haibitud, selle arvustuses on kasutatud suuri sõnu nagu „missioon“, „kohustuslik kirjandus“ jms
